Sarunvārdnīca

lv Saikļi 4   »   et Sidesõnad 4

97 [deviņdesmit septiņi]

Saikļi 4

Saikļi 4

97 [üheksakümmend seitse]

Sidesõnad 4

Izvēlieties, kā vēlaties redzēt tulkojumu:   
latviešu igauņu Spēlēt Vairāk
Viņš aizmiga, kaut gan televizors bija ieslēgts. Ta--ä------ma, kuigi t--------öö---. Ta jäi magama, kuigi telekas töötas. T- j-i m-g-m-, k-i-i t-l-k-s t-ö-a-. ------------------------------------ Ta jäi magama, kuigi telekas töötas. 0
Viņš palika, kaut gan bija jau vēls. T--j---ve--,----g-----a -li--il--. Ta jäi veel, kuigi juba oli hilja. T- j-i v-e-, k-i-i j-b- o-i h-l-a- ---------------------------------- Ta jäi veel, kuigi juba oli hilja. 0
Viņš neatnāca, kaut gan mēs bijām norunājuši. T---- ---nud---u--i-m--l-----i----o---mi-e----k-. Ta ei tulnud, kuigi me leppisime kohtumise kokku. T- e- t-l-u-, k-i-i m- l-p-i-i-e k-h-u-i-e k-k-u- ------------------------------------------------- Ta ei tulnud, kuigi me leppisime kohtumise kokku. 0
Televizors bija ieslēgts. Neskatoties uz to, viņš aizmiga. T-le-as-t-öt--. --l--le -aa-a-a----ä- t--m-g--a. Telekas töötas. Sellele vaatamata jäi ta magama. T-l-k-s t-ö-a-. S-l-e-e v-a-a-a-a j-i t- m-g-m-. ------------------------------------------------ Telekas töötas. Sellele vaatamata jäi ta magama. 0
Bija jau vēls. Neskatoties uz to, viņš palika. Ol--j--a----j-. Se-l-le----tamata --i -a --e-. Oli juba hilja. Sellele vaatamata jäi ta veel. O-i j-b- h-l-a- S-l-e-e v-a-a-a-a j-i t- v-e-. ---------------------------------------------- Oli juba hilja. Sellele vaatamata jäi ta veel. 0
Mēs bijām norunājuši. Neskatoties uz to, viņš neatnāca. M- lep-i---e-ko-t--i-e -ok-u- -e--ele v-atamat- ta ei -u-n-d. Me leppisime kohtumise kokku. Sellele vaatamata ta ei tulnud. M- l-p-i-i-e k-h-u-i-e k-k-u- S-l-e-e v-a-a-a-a t- e- t-l-u-. ------------------------------------------------------------- Me leppisime kohtumise kokku. Sellele vaatamata ta ei tulnud. 0
Kaut arī viņam nav autovadītāja apliecības, viņš brauc ar mašīnu. Eh-k---------o-- -u--l-ba- -õi-a- ---au--g-. Ehkki tal ei ole juhiluba, sõidab ta autoga. E-k-i t-l e- o-e j-h-l-b-, s-i-a- t- a-t-g-. -------------------------------------------- Ehkki tal ei ole juhiluba, sõidab ta autoga. 0
Kaut arī iela ir slidena, viņš brauc ātri. E-k-i t-nav ---l--e, -õi-ab t- -i---s--. Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti. E-k-i t-n-v o- l-b-, s-i-a- t- k-i-e-t-. ---------------------------------------- Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti. 0
Kaut arī viņš ir piedzēries, viņš brauc ar divriteni. Eh----t- -- -urj--- ---da- ---r-tta-a. Ehkki ta on purjus, sõidab ta rattaga. E-k-i t- o- p-r-u-, s-i-a- t- r-t-a-a- -------------------------------------- Ehkki ta on purjus, sõidab ta rattaga. 0
Viņam nav autovadītāja apliecības. Neskatoties uz to, viņš brauc ar mašīnu. Tal--i ol- --h---ba.-S-l--l--va-ta--ta-s-i-ab-ta -u----. Tal ei ole juhiluba. Sellele vaatamata sõidab ta autoga. T-l e- o-e j-h-l-b-. S-l-e-e v-a-a-a-a s-i-a- t- a-t-g-. -------------------------------------------------------- Tal ei ole juhiluba. Sellele vaatamata sõidab ta autoga. 0
Iela ir slidena. Neskatoties uz to, viņš brauc ātri. T-n-v-on li-e. -el--l- -a---m-ta --i--- ta-nii --ires-i. Tänav on libe. Sellele vaatamata sõidab ta nii kiiresti. T-n-v o- l-b-. S-l-e-e v-a-a-a-a s-i-a- t- n-i k-i-e-t-. -------------------------------------------------------- Tänav on libe. Sellele vaatamata sõidab ta nii kiiresti. 0
Viņš ir piedzēries. Neskatoties uz to, viņš brauc ar divriteni. Ta o- pu-jus-----l----v---a---a -õ--a---a -----ga. Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga. T- o- p-r-u-. S-l-e-e v-a-a-a-a s-i-a- t- r-t-a-a- -------------------------------------------------- Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga. 0
Viņa nevar atrast darbavietu, kaut arī ir studējusi. T--ei -ei-----k-ht-- -uigi -a-o- --p-n-d. Ta ei leia töökohta, kuigi ta on õppinud. T- e- l-i- t-ö-o-t-, k-i-i t- o- õ-p-n-d- ----------------------------------------- Ta ei leia töökohta, kuigi ta on õppinud. 0
Viņa neiet pie ārsta, kaut gan viņai ir sāpes. T---i----e--rsti -u--d-, --i-- -a---n v-l-d. Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud. T- e- l-h- a-s-i j-u-d-, k-i-i t-l o- v-l-d- -------------------------------------------- Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud. 0
Viņa pērk mašīnu, kaut arī viņai nav naudas. Ta---tab-au-o- k-i-- ta- ---ole --h-. Ta ostab auto, kuigi tal ei ole raha. T- o-t-b a-t-, k-i-i t-l e- o-e r-h-. ------------------------------------- Ta ostab auto, kuigi tal ei ole raha. 0
Viņa studēja. Neskatoties uz to, viņa nevar atrast darba vietu. T---n -p-i--d--S---e-e---ata--ta -- lei--ta t-ök-h--. Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta. T- o- õ-p-n-d- S-l-e-e v-a-a-a-a e- l-i- t- t-ö-o-t-. ----------------------------------------------------- Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta. 0
Viņai ir sāpes. Neskatoties uz to, viņa neiet pie ārsta. T-l o- va-ud--S---e-- v--ta-a-a -i -ä-e----ar-t--j-urde. Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde. T-l o- v-l-d- S-l-e-e v-a-a-a-a e- l-h- t- a-s-i j-u-d-. -------------------------------------------------------- Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde. 0
Viņai nav naudas. Neskatoties uz to, viņa pērk mašīnu. Ta-----o-e ----. -el---e va---m--a ostab----au--. Tal ei ole raha. Sellele vaatamata ostab ta auto. T-l e- o-e r-h-. S-l-e-e v-a-a-a-a o-t-b t- a-t-. ------------------------------------------------- Tal ei ole raha. Sellele vaatamata ostab ta auto. 0

Jauni cilvēki mācas atšķirīgi no vecākiem cilvēkiem

Bērni iemācas valodu salīdzinoši ātri. Parasti tas pieaugušajiem aizņem vairāk laika. Bet bērni nemācas labāk par pieaugušajiem. Viņi, vienkārši, mācas savādāk. Apgūstot valodu, smadzenēm ir diezgan daudz jāizpilda. Tām jāapgūst vairākas lietas vienlaicīgi. Cilvēkam mācoties valodu, nepietiek vien ar domāšanu. Viņam arī jāiemācas izrunāt jaunos vārdus. Priekš tā, runas orgāniem jāapgūst jaunas kustības. Smadzenēm arī jāiemācas reaģēt dažādās situācijās. Runāt svešā valodā ir izaicinājums. Pieaugušie katrā dzīves posmā apgūst valodu savādāk. 20 un 30 gadu vecumā cilvēkiem vēl ir mācīšanās rutīna. Skola vai studijas nav bijušas tik senā pagātnē. Tādēļ smadzenes ir labi uztrennētas. Tādēļ tas var apgūt svešvalodu ļoti augstā līmenī. Cilvēki vecumā starp 40 un 50 jau daudz ko ir apguvuši. Smadzenes gūst labumu no to pieredzes. Tās var labi savienot jaunu saturu ar vecajām zināšanām. Šajā vecumā tas vislabāk apgūst lietas, kuras jau ir pazīstamas. Piemēram, valodas, kas ir līdzīgas iepriekš apgūtajām valodām. 60 un 70 gadu vecumā, cilvēkiem parasti ir daudz laika. Viņi var bieži vingrināties. Šis īpaši ir nozīmīgs priekšnoteikums apgūstot valodas. Cilvēki gados, piemēram, īpaši labi apgūst svešvalodas rakstību. Katrs var mācīties valodu jebkurā vecumā. Smadzenes arī pēc pubertātes vecuma veido jaunas nervu šūnas. Un to tās dara ar patiesi lielu prieku…