Frazlibro

eo Duoblaj konjunkcioj   »   et Kahekordsed sidesõnad

98 [naŭdek ok]

Duoblaj konjunkcioj

Duoblaj konjunkcioj

98 [üheksakümmend kaheksa]

Kahekordsed sidesõnad

Elektu kiel vi volas vidi la tradukon:   
esperanto estona Ludu Pli
La vojaĝo ja estis bela sed tro laciga. Re-- o-- --e--i i--s,--u-- --i-----oo-mav. R--- o-- t----- i---- k--- l----- k------- R-i- o-i t-e-t- i-u-, k-i- l-i-l- k-o-m-v- ------------------------------------------ Reis oli tõesti ilus, kuid liialt koormav. 0
La trajno ja estis akurata sed tro homplena. Ron--oli-t--sti-tä-n-, ku-----ia-- tä--. R--- o-- t----- t----- k--- l----- t---- R-n- o-i t-e-t- t-p-e- k-i- l-i-l- t-i-. ---------------------------------------- Rong oli tõesti täpne, kuid liialt täis. 0
La hotelo ja estis komforta sed tro multekosta. H-te-l-o-i--õ--ti----av, kuid li-al- kal-i-. H----- o-- t----- m----- k--- l----- k------ H-t-l- o-i t-e-t- m-g-v- k-i- l-i-l- k-l-i-. -------------------------------------------- Hotell oli tõesti mugav, kuid liialt kallis. 0
Li prenas aŭ la buson aŭ la trajnon. Ta t-leb -as-b-ss- või ---g-ga. T- t---- k-- b---- v-- r------- T- t-l-b k-s b-s-i v-i r-n-i-a- ------------------------------- Ta tuleb kas bussi või rongiga. 0
Li venos aŭ hodiaŭ vespere aŭ morgaŭ matene. Ta --l-b-ka- --na õ-tu- või---mme --ra-o-m--ul. T- t---- k-- t--- õ---- v-- h---- v------------ T- t-l-b k-s t-n- õ-t-l v-i h-m-e v-r-h-m-i-u-. ----------------------------------------------- Ta tuleb kas täna õhtul või homme varahommikul. 0
Li loĝas aŭ ĉe ni aŭ en la hotelo. Ta--la- k---mei- -õi---tel---. T- e--- k-- m--- v-- h-------- T- e-a- k-s m-i- v-i h-t-l-i-. ------------------------------ Ta elab kas meil või hotellis. 0
Ŝi parolas kaj la hispanan kaj la anglan. T- --äg-- ni--h-s-aan-a -u----g-is--k--l-. T- r----- n-- h-------- k-- i------ k----- T- r-ä-i- n-i h-s-a-n-a k-i i-g-i-e k-e-t- ------------------------------------------ Ta räägib nii hispaania kui inglise keelt. 0
Ŝi loĝis kaj en Madrido kaj en Londono. Ta ---el---d nii-Ma-ri--s-k-i-Lo-----s. T- o- e----- n-- M------- k-- L-------- T- o- e-a-u- n-i M-d-i-i- k-i L-n-o-i-. --------------------------------------- Ta on elanud nii Madridis kui Londonis. 0
Ŝi konas kaj Hispanujon kaj Anglujon. Ta-tu-n-b -i- -isp-ani-t k-i I--lis-aa-. T- t----- n-- H--------- k-- I---------- T- t-n-e- n-i H-s-a-n-a- k-i I-g-i-m-a-. ---------------------------------------- Ta tunneb nii Hispaaniat kui Inglismaad. 0
Li ne nur estas stulta sed ankaŭ maldiligenta. T- -i -le m-tt- ai-ult ruma- vaid k- lais-. T- e- o-- m---- a----- r---- v--- k- l----- T- e- o-e m-t-e a-n-l- r-m-l v-i- k- l-i-k- ------------------------------------------- Ta ei ole mitte ainult rumal vaid ka laisk. 0
Ŝi ne nur estas beleta sed ankaŭ inteligenta. T--e------------si i--s-vai- ka-----lli-e-tn-. T- e- o-- a------- i--- v--- k- i------------- T- e- o-e a-n-ü-s- i-u- v-i- k- i-t-l-i-e-t-e- ---------------------------------------------- Ta ei ole ainuüksi ilus vaid ka intelligentne. 0
Ŝi ne nur parolas la germanan sed ankaŭ la francan. T- ei ---gi -in--- --ks- vai--k--p-ant-----keelt. T- e- r---- a----- s---- v--- k- p-------- k----- T- e- r-ä-i a-n-l- s-k-a v-i- k- p-a-t-u-e k-e-t- ------------------------------------------------- Ta ei räägi ainult saksa vaid ka prantsuse keelt. 0
Mi scipovas nek piani nek gitari. Ma-e--os-a-m-n-----ei--lav-ri--ega----ar--. M- e- o--- m------ e- k------- e-- k------- M- e- o-k- m-n-i-a e- k-a-e-i- e-a k-t-r-i- ------------------------------------------- Ma ei oska mängida ei klaverit ega kitarri. 0
Mi scipovas nek valsi nek sambi. Ma-e--oska--an---d- e--v--ss----- -----t. M- e- o--- t------- e- v----- e-- s------ M- e- o-k- t-n-s-d- e- v-l-s- e-a s-m-a-. ----------------------------------------- Ma ei oska tantsida ei valssi ega sambat. 0
Mi ŝatas nek operon nek baleton. M-lle--i meeld--e- o---r -ga bal--tt. M---- e- m----- e- o---- e-- b------- M-l-e e- m-e-d- e- o-p-r e-a b-l-e-t- ------------------------------------- Mulle ei meeldi ei ooper ega ballett. 0
Ju pli rapide vi laboras, des pli frue vi estos preta. M-d- k---e------- töötad- -eda v--------- v-lmis. M--- k-------- s- t------ s--- v---- s--- v------ M-d- k-i-e-i-i s- t-ö-a-, s-d- v-r-m s-a- v-l-i-. ------------------------------------------------- Mida kiiremini sa töötad, seda varem saad valmis. 0
Ju pli frue vi venas, des pli frue vi povos iri. Mid----r-m sa--ul-d- -ed--v-r------d-ka --n--. M--- v---- s- t----- s--- v---- s--- k- m----- M-d- v-r-m s- t-l-d- s-d- v-r-m s-a- k- m-n-a- ---------------------------------------------- Mida varem sa tuled, seda varem saad ka minna. 0
Ju pli maljuna oni iĝas, des pli komforta oni iĝas. Mida ----m-k- j-ä--kse,-s-da---ga--m-----i-na---. M--- v------- j-------- s--- m--------- m-------- M-d- v-n-m-k- j-ä-a-s-, s-d- m-g-v-m-k- m-n-a-s-. ------------------------------------------------- Mida vanemaks jäädakse, seda mugavamaks minnakse. 0

Lerni lingvojn interrete

Pli kaj pli da homoj lernas fremdajn lingvojn. Kaj pli kaj pli da homoj tiucele uzas la interreton! La retlerno diferenciĝas de la klasika lingvokurso. Kaj ĝi havas multajn avantaĝojn! La uzantoj mem decidas kiam ili volas lerni. Ili ankaŭ povas elekti tion, kion ili volas lerni. Kaj ili difinas, po kiom ili ĉiutage volas lerni. Retlernante, la uzantoj devas intuicie lerni. Tio signifas ke ili devas lerni la novan lingvon tute nature. Tiel, kiel ili lernis lingvojn infanaĝe aŭ ferieje. La uzantoj tiucele lernas per simulitaj situacioj. Ili travivas diversaĵojn diversloke. Ili tiuokaze devas mem iĝi aktivaj. Por iuj programoj oni bezonas kapaŭskultilojn kaj mikrofonon. Ili ebligas paroli kun denaskaj parolantoj. Eblas ankaŭ sian prononcon analizigi. Tiel eblas daŭre pliboniĝi. Eblas interŝanĝi kun aliaj uzantoj ene de komunumoj. La interreto ebligas ankaŭ lerni moviĝante. Per ciferecaj teknikoj ĉien kunporteblas la lingvo. La retkursoj ne estas pli malbonaj ol la konvenciaj kursoj. Kiam la programoj estas bone faritaj, ili povas esti tre efikaj. Sed gravas ke la retkurso ne estu tro bunta. Tro multaj animacioj povas distri de la lerna enhavo. La cerbo devas trakti ĉiun unuopan impulson. Ĝi do povas esti rapide superŝarĝita. Tial foje plibonas kviete lerni per libro. Kiu miksas novajn metodojn kun malnovaj, tiu certe faras rapidajn progresojn…